Ühe olulise töörahulolu elemendina tasub aeg-ajalt luubi alla võtta töö tähenduslikkus.  Näiteks tööelus ja laiemalt enda jaoks vahekokkuvõtteid tehes, uueks aastaks järgmisi sihte seades või hoopis suuremaid muutusi kaaludes.

Ma tunnen, et mul ei ole siin organisatsioonis enam arenguvõimalusi, justkui tammuksin paigal. 
See ametikoht või roll, mis mind kõnetaks, on hõivatud ja paistab, et seal lähiajal liikumist ei toimu.
Olen juhiga rääkinud, mis teemad ja väljakutsed mind organisatsioonis veel huvitaksid, kuid praegu soovitakse mind hoida selles rollis või uusi ametikohti ei ole võimalik luua.

Kas oled kogenud olukorda, kus mõni oluline otsus või valik on juba igakülgselt läbi mõeldud, uuritud ja kaalutud, kuid otsustamine muutub justkui sellest veelgi keerulisemaks, tekitab juurde sisemist segadust - mille tulemusena sa lükkad otsustamist ja vajalike sammude astumist üha edasi?

"Ma tahan ausalt tööle kandideerida, ma ei taha tutvuste kaudu otsida!"

Nii kõlas resoluutne lause ühe kunagise kliendi suust, kellega erinevaid tööotsingu strateegiaid arutasime. Ta oli pidanud tervise tõttu enda pikaaegsest töökohast ära tulema ning otsis nüüd uusi võimalusi, kuidas muutunud olukorras tööelus edasi toimetada. 

Põhjuseid, mis tekitavad enda tööeluga suures plaanis rahulolematust, pingeid või mingit laadi tüdimuse kogemist, on erinevaid. Kas teemaks on näiteks pigem liiga suur koormus,  samaaegselt palju erisuguseid väljakutseid, millega tuleb tegeleda nii tööl kui ka elus laiemalt?  Või on hoopis väljakutset, arengut või vaheldusrikkust tööelus liiga väheks jäänud ning tundub, et enda oskusi ja potentsiaali ei saa täna päris sobival moel rakendada?