Tahame või ei taha, kuid suure tõenäosusega peab igaüks meist olema valmis  suuremateks või väiksemateks muutusteks tööelus. Karjääri kohanemisvõime aitab meil ootamatuid või planeeritud muutusi teadlikumalt juhtida. Arendada oskusi ja hoiakuid, mis toetavad muutlikus töömaailmas navigeerimist ja kursi seadmist.

Mis on karjääri kohanemisvõime?

Karjääri kohanemisvõime (ingl.k. career adapt-ability) on inimese valmisolek ja suutlikkus kohaneda tänaste ja tulevaste tööalaste rollidega, ettetulevate muutuste ja väljakutsetega karjääriteel (Savickas, 2012). See tähendab mõtlemist enda tulevikuplaanidele ja vajadusel nende kohandamist, teadlikku tegutsemist ja võimaluste märkamist karjäärisihtide elluviimiseks.    

Karjääri kohanemisvõime kui teatud psühholoogilise ressursi olemasolu on uuringutes (Yen et al., 2019) seostatud suutlikkusega olenemata olukorrast kogeda rahulolu tööeluga ning optimistlikuma hoiakuga enda tuleviku osas. Samuti on seda seostatud suurema enesetõhususega ehk tajutud kindlustundega, et tullakse toime erisuguste karjäärimuutustega ja suudetakse neid juhtida.

Mõned kontrollküsimused - kuidas on lood sinu karjääri kohanemisvõimega?

Karjääri kohanemisvõime puhul on välja toodud neli olulist komponenti (nn 4 C-d):

• Mõtlemine ja valmistumine tulevikuks (concern)
  Kas mõtlen enda tulevikule, karjääriarengu võimalustele ja eesmärkidele?
  Kas mul on ettekujutusi enda võimalikest ja soovitud tulevikupiltidest?
  Kas teen plaane, kuidas enda karjäärisihtide suunas liikuda?
  
• Kontroll - pingutus ja järjepidevus tööelus (control)
  Kas vaatan oma tulevikule optimistliku pilguga?
  Kas tunnetan vastutust enda tegevuste ja valikute eest?
  Kas langetan otsuseid kooskõlas enda põhimõtetega?
• Uudishimu - huvi avastada erinevaid võimalusi (curiosity)
  Kas otsin võimalusi, kuidas ennast arendada?
  Kas uurin infot juurde enda küsimuste või valikute kohta, enne kui otsuseid teen?
  Kas märkan erinevaid viise, kuidas tegutseda?
• Kindlustunne - suutlikkus eesmärke ellu viia, takistusi ületada (confidence)
  Kas teen oma tööd parimal moel, rakendades enda teadmisi ja potentsiaali?
  Kas omandan uusi oskusi ja teadmisi?
  Kas suudan lahendada ettetulevaid probleeme ja ületada takistusi?
  
  

Kui tundub, et mõni küsimus pani rohkem mõtlema, siis on hea vastav teema korra enda jaoks luubi alla võtta. 

Näiteks kui pole pikema vaatega tulevikuplaanidele ammu otsa vaadanud või erinevaid arengusuundi kaardistanud - võta selleks eraldi aeg, et karjäärisihte ja visioone endale kirja panna või paberile visualiseerida. Samuti põrgatada enda mõtteid lähedaste, kolleegide, tuttavatega, rääkida karjääriarengu soovidest oma juhiga või läbi arutada karjäärinõustajaga. 

Mis aitab suurendada karjääri kohanemisvõimet?

Kui uuriti (Brown et al., 2012) edukalt karjäärimuutusi läbi teinud inimeste näitel, mis nende karjääri kohanemisvõimet toetas, siis tõusis esile suutlikkus vastavalt vajadusele kasutada erinevaid õppimise ja enda arendamise viise, et uues tööalase rollis või valdkonnas hakkama saada. Näiteks töö käigus kogenumatelt kolleegidelt näpunäiteid ja tagasisidet küsides, iseseisvalt infot juurde otsides, võimaluste avanedes täiend- ja ümberõppes osaledes.

Sealjuures oli oluline enda õpikogemuse mõtestamine - mida erinevatest kogemustest saadi, milliseid oskusi ja teadmisi üles nopiti.

Kuidas eri viisil töö käigus õppimine arendab karjääri kohanemisvõimet:

• Õppimine tegevuse käigus: töö, mis nõuab pingutust, on väljakutseid esitav.
  Keeruliste ülesannetega hakkama saamine, selle käigus uute oskuste omandamine suurendab enesekindlust. Samuti tajutud kontrolli ja positiivset hoiakut, et ka tulevikus pingutust ja uutmoodi tegevusi ette võttes on võimalik neid teostada.
• Teadmiste baasi täiendamine või uue oskusteabe omandamine.
  Koolitused, veebiseminarid, erialaõpingud, juhendatud praktika jmt toetavad lisaks teadmiste ja oskuste arendamisele ka enesekindlust, enda tulevikuplaanidele mõtlemist ning uudishimu, avardades vaadet arenguvõimalusteks.
• Õppimine töiste suhtluste kaudu, nt. tööalased vestlused kolleegide, koostööpartnerite või klientidega, mentorlus, juhendamine jt.
  Arendavad, inspireerivad vestlused aitavad kaasa uudishimu ehk huvi tekitamises, et avastada tööga seotud teemasid, võimalusi ja seada karjääriarengu sihte.
• Enda kogemuste analüüs, eneseteadlikkuse tõstmiseks, millised on tugevused ja potentsiaal, mis pakub huvi, millised on arengukohad. Toetavad näiteks kontrolli, kindlustunnet ja uudishimu.
  

Üks esile toodud toimiv karjääri kohanemisvõimet toetav õppimise viis, mida tihti sellisena ei teadvustata, on üksteiselt ja ühiselt õppimine töö käigus (peer learning). Näiteks töökaaslastega või sama ala inimestega vastastikku kogemuste ja teadmiste jagamine, ühiselt probleemide lahendamine.

Organisatsioonid saavad soodustada sellisteks ühisteks üksteiselt õppimise võimaluste loomist, näiteks töötajatele selleks kalendris eraldi aega planeerides ja sisu osas initsiatiivi töötajate kätte andes. Samuti töökohtades n.ö õpipesadeks kohtade loomist või sellel eesmärgil ruumide kasutamist. Sarnaseid õpi- ja kogemusteringe saab korraldada virtuaalselt.

Mida saad sina teha, et iseenda või oma töötajate karjääri kohanemisvõimet arendada? 

Loe, kuidas saan karjäärinõustajana toeks olla.