Ma tunnen, et mul ei ole siin organisatsioonis enam arenguvõimalusi, justkui tammuksin paigal. 
See ametikoht või roll, mis mind kõnetaks, on hõivatud ja paistab, et seal lähiajal liikumist ei toimu.
Olen juhiga rääkinud, mis teemad ja väljakutsed mind organisatsioonis veel huvitaksid, kuid praegu soovitakse mind hoida selles rollis või uusi ametikohti ei ole võimalik luua.

Põhjuseid, mis tekitavad enda tööeluga suures plaanis rahulolematust, pingeid või mingit laadi tüdimuse kogemist, on erinevaid. Kas teemaks on näiteks pigem liiga suur koormus,  samaaegselt palju erisuguseid väljakutseid, millega tuleb tegeleda nii tööl kui ka elus laiemalt?  Või on hoopis väljakutset, arengut või vaheldusrikkust tööelus liiga väheks jäänud ning tundub, et enda oskusi ja potentsiaali ei saa täna päris sobival moel rakendada?

Petturi fenomeniks (impostor phenomenon) nimetatud mõtteid ja tundeid kogevad paljud inimesed mõnel tööelu perioodil ning selle puhul on leitud otsene mõju töö tulemuslikkusele ja töötaja rahulolule. 

Meie tööelu on dünaamiline, sealjuures muutuvad aja jooksul nii meie enda eesmärgid ja vajadused kui ka tekivad töö käigus erinevad võimalused - arenguks,  töö mitmekesistamiseks või hoopis suunamuutuseks (ka organisatsiooni sees).
Nii on oluline võtta teatud aja tagant korra luubi alla enda tööelu hetkeseis ja üle vaadata - kas liigud sobival kursil, kuidas ennast tööelus tunned ja mis osas värskendada karjäärisihte.