Vahekokkuvõtete tegemine ja uueks aastaks eesmäride seadmine on seega paljudel päevakorras nii isiklikus kui ka tööalases vaates. Veelgi enam, uue aasta hakul tunneme justkui värsket indu ja tegutsemistahet, et võtta ette kavandatud muutusi või asuda ellu viima soovitud sihte. Seda on käitumisteadustes nimetatud uue alguse efektiks (fresh start effect), mille teadlikul kasutamisel saab edukalt kavandada ja ellu viia enda karjäärisihte.

Hea uudis on see, et uue alguse efekt ei piirdu ainult aastavahetusega. Käitumisteadlane professor Katy Milkman on oma sisukas raamatus "How to Change. The Science of Getting from Where You Are to Where You Want to Be" uuringute põhjal välja toonud, et tajutud uus algus kui sihte seadma ja tegutsema motiveeriv hetk võib meie jaoks olla ka mõni muu algust tähistav kalendrikuupäev (uus nädal, kuu, hooaeg), isiklik tähtpäev (sünnipäev) või elumuutus. 

Tööelus sihtide seadmisel ja edasi vaatavate vahekokkuvõtete tegemisel on ikka hea, kui on mõned pidepunktid toeks. 

Neli küsimust sulle uueks aastast sihtide seadmisel:

1. Millega jätkad ka uuel aastal? Mis toetab sinu sihte?
Tegevussuunad, mis sind innustavad, pakuvad arenguvõimalusi, eduelamusi või on muul moel sinu jaoks olulised. Algatused ja plaanid, mille seemned said istutatud eelmisel aastal ja mille võrseid soovid näha uuel aastal. Arengusuunad ja tegevused, mis haakuvad sinu tulevikuvisioonide ja pikema vaatega eesmärkidega. 


2. Millest loobud? Mis ei vii sind enam edasi?
Muutuste elluviimisel või uute algatuste, suundade sisse toomisel tuleb mõnikord millestki loobuda või midagi koomale tõmmata, et teha aja ja energia mõttes ruumi vajalikuks. Tegutsemisviisid ja plaanid, mis ei andnud soovitud tulemusi ja rahulolu või mis enam sellisel kujul edasi ei vii. Tööalased rollid, milles tunned paigalseisu või liiga suurt kaasnevat tööstressi. Ülesanded, mida saaks delegeerida, ümber kujundada.  


3. Millist unistust, ideed asud ellu viima uuel aastal?
See aasta võib olla just see hea aasta, et viimaks ette võtta enda ammune mõte, värske idee või seni tahaplaanile jäänud unistus. Asuda teostama mõnda kaua mõtetes küpsetatud plaani, isiklikku või tööalast arengusoovi. Seadma rohkem fookust sellele tegutsemissuunale või ettevõtmisele, mis enda väärtuste või tulevikusihtidega rohkem sobitub.


4. Milliseid samme saad teha soovitud suunas liikumiseks?
Suuremad sihid ja kaugena tunduvad tulevikuvisioonid saab teha hoomatavamateks vahe-eesmärkideks, mille elluviimiseks esmased vajalikud tegevused ja järgmised võimalikud sammud saab tuua käega katsutavasse - alanud aastasse, poolaastasse, sellesse kalendrikuusse. Millised on esmased jõukohased, edasiviivad sammud?


Seatud sihtide ja soovitud muutuste elluviimisel on oluline osa seda toetava süsteemiloomisel - nii seniste enda jaoks toimivate strateegiatega jätkamine kui ka uute tegutsemisviiside ja harjumuste kujundamisel.

Käitumisteadlane Katy Milkman toob oma ülal viidatud raamatus välja, et üks tõhusamaid viise endale seatud eesmärkide teostamiseks, mis eeldavad järjepidevat tegutsemist, on teha märguannetel põhinev tegevusplaan (cue-based plans). See tähendab, et seostad soovitud sihi jaoks vajalikud tegevused enda seniste rutiinide ja tegemistega ning see aitab meelde tuletada ja "müksab" sind regulaarselt kavandatud samme astuma. 

Sellise märguannetel põhineva tegevusplaani jaoks on hea läbi mõelda:

• KUIDAS sa seda teed - kirjeldad konkreetsed tegevused, vajalikud sammud; 
  
• MILLAL sa seda teed - mis ajahetkele täpsemalt enda päeva/nädala/ kuu tegemiste kalendrivaates selle eesmärgiga seotud tegevused oleks hea paigutada;
• KUS sa seda teed - mis on see kõige sagedasem ja tõenäolisem koht, kus sa neid tegevusi teed või antud sihiga seotud teemadega tegeled.  
  

Näiteks soovid omandada uue oskuse tööeluks ja selleks läbida iseseisvalt juba pikalt plaanitud e-kursuse. Kõige sobivam aeg tundub sulle selleks tunnike pühapäeval peale pannkoogihommikut oma koduses töönurgas. Nii saavad pühapäevased pannkoogid olla see toetav märguanne ja meeldetuletus, et e-kursusega järjepidevalt edasi liikuda.


Reaalsus on muidugi see, et mitte iga pühapäev ei pruugi minna planeeritult ehk eri põhjustel tekib katketusi ja tagasilööke sihtide elluviimisel. Need on kriitilised hetked, kus sageli lüüakse käega ja loobutakse üldse edasi tegutsemast. Eriti suuremad ja pikemaajalist panustamist eeldavad sihid, kus teinekord edusamme vahetult kohe ei tajugi.

Katy Milkman toob näiteks uuringute põhjal välja, et seatud sihil püsimiseks toimib see, kui ette paika panna nö lubatud korduvkatsed. Teisisõnu olla paindlik eesmärkide elluviimisel ja lubada endale teatud hulk "põhjendatud vabastusi", peale mida on tõenäolisem, et jätkad kavandatud suunal tegutsemist. Näiteks korra kuus pühapäeviti võib vajadusel e-kursuse vahele jätta, aga kui kaks korda kuus ei õnnestu, siis on varuplaan rajal püsimiseks järgmine pühapäev topelt aeg planeerida.

Üks oluline viis on hoida silme ees suurt pilti ja endale meelde tuletada, mil moel see konkreetne tegevus aitab otseselt või kaudsemalt sul seatud sihtide suunas liikuda. Teinekord ka taas endalt üle küsides, miks ja kuivõrd see siht on sinu jaoks hetkel ja tuleviku vaatavalt tähtis.

Toimiv strateegia on ka näiteks soovitud eesmärke ellu viia teistega koos, kus üksteist järje peal hoitakse ja innustatakse (teisi ei taha ju alt vedada). Toetavaks partneriks tööalaste muutuste elluviimisel saab olla ka mentor, coach või karjäärinõustaja.

Alahinnata ei tasu sihtide ellu viimisel ka eneseusu komponendi olulisust, mida psühholoogiast teame enesetõhususe märksõnana. Mida me arvame ja mõtleme, et suudame teha ja teostada, mõjutab oluliselt juba seda, milliseid sihte me (julgeme) endale seada. 

Loe kuidas saan sind karjäärinõustajana toetada sihtide seadmisel ja selguse loomisel!

Karjääriarengu sihte saab seada ka koos oma meeskonnaga - uuri lähemalt võimalusi organisatsioonile!