Ülemõtlemine ja liigne analüüsimine (ingl. k. analysis paralysis) võib viia otsustusvõime hangumiseni (decision paralysis) ja tegevuse tardumiseni, sest olulise kaaluga otsuste puhul (sh karjääriotsused) tahaks ju ikka täiesti kindel olla ja riske võimalikult vähendada.

Samas sedalaadi tulevikuotsuseid tehes peame paratamatult arvestama teatud ebamäärasusega ning teinekord võib pikem "otsustamatuse periood" meile kokkuvõttes hoopis rohkem emotsionaalsest ja praktilisest aspektist keerulisemaks kujuneda. On öeldud, et otsustamata jätmine on iseenesest samuti otsus (William James) ning ka seda on hea endale sellistes olukordades teadvustada.

Mis halvab otsustamist ja tegutsemist?

• Kartus teha vale valik, teiste variantide (igaveseks) käest laskmine, liiga palju erinevaid valikuid;

• ebakindlus, millisele suunale tulevikku vaatavalt aega ja energiat panustada;

• otsusel on oluline mõju erinevatele eluvaldkondadele;

• keskendumine liigselt võimalikele negatiivsetele tagajärgedele selmet mida otsustamatus kaasa toob;

• hakatakse kahtlema enda oskustest ja suutlikkuses, sest pidev analüüsimine ja nö paigalseis toidab laiemalt ebakindlust.
  
  

Ka uuringud näitavad, et liiga palju valikuid ja infot tekitab pigem rohkem segadust ning võib hoopis raskendada otsuseni jõudmist. Psühholoog Barry Schwartz on nimetanud seda valikute paradoksis (the paradox of choice) ehk mida rohkem valikuid ja infot meil on, mis justkui peaks aitama meile objektiivselt parimaid otsuseid teha, siis tegelikkuses see hoopis tekitab ärevust ja segadust juurde. 

Liiga palju valikuid toob kaasa kaks negatiivset efekti inimese jaoks:

• suutmatus üldse otsustada - tekib teatud tardumus, jäädakse kinni valikute rohkusesse või lükatakse otsustamist edasi.

• kui suudetakse mingi otsus ära teha, siis ollakse vähem rahulolevam tehtud valikuga.

Võimalike põhjustena toob Schwartz välja:

• Selle taga on kartus teha vale valik, sest kujutletakse suurt hulka võimalikke alternatiive, mis äkki teisiti otsustades oleksid paremad (isegi kui kaalukausil olev valik on tegelikult piisavalt hea).

• Suur valikute hulk toob kaasa rohkem kahetsust võimalike nö saamata jäävate eri valikute plusse ning suudame vähem väärtustada ja olla rahul (enda kaalutud otsuse tulemusena) tehtud valikuga.

• Mida rohkem valikuid, seda kõrgemad ootused, et kuskil peab olema see kõige õigem ja parim valik.
  

Mida teha, et lõpuks ikkagi otsuseni jõuda (ja sellega rahul olla):

• Vajadusel võta mõneks päevaks paus, et mõelda ja tegeleda vahepeal muude asjadega, sh mis rõõmu ja enesekindlust pakuvad.

• Sea otsustamisele tähtaeg - millal teen mingi otsuse ära või loobun hetkel edasisest kaalumisest ja tõstan teema üldse kõrvale;

• Piiritle valikute hulka, millele keskenduda - näiteks tee nimekiri ja tõmba pooled maha või võta võimaluste kaardistamisel korraga üks-kaks huvipakkuvat valikut fookusesse.

• Pane kirja isiklikud valikukriteeriumid ja märgi ära, mis on sinu jaoks selle otsuse puhul kõige olulisema kaaluga - nii saad valikuid nende järgi võrrelda ja enda tunnetust kraadida;

• Aruta enda dilemmasid kellegagi, et saada peegeldusi ja värsket vaadet väljaspoolt. Näiteks sõprade ja tuttavatega, mentoriga või karjäärinõustaja/ coachiga.

• Fookus mõtlemiselt tegutsemisele ehk tee väikseid samme, mis selgust ja kindlust sobiva valiku osas aitavad luua; otsustamine nii info kui ka tunnetuse põhjal.

• Lähenemine hea vs õige valik - enda otsuse mõtestamine kui hetke parima teadmise kohaselt ja kõiki asjaolusid arvesse võttes parim valik vs õige või lõplik valik - kõike pole võimalik ette näha ja kogu infot eelnevalt välja uurida, nii mõndagi selgub alles tegevuse käigus.
  

Kui tundub, et Sind võiks edasi aidata üks karjäärinõustamise vestlus, siis võta ühendust!