Kuidas olla valmis muutusteks tööelus

Blogi

Kommenteeri
Karjäärimuutused on tavapärane osa tööelust. Tasub vaid pilk peale visata oma CV-le või mõelda tagasi enda erinevatele töökogemustele. Kuidas olla paremini valmis muutusteks tööelus? Mida erisuguste karjäärimuutuste puhul silmas pidada? Millised on võimalused tänases tööelus ennast arendada, et suurendada karjääri kohanemisvõimet tuleviku vaates?
Kui lühidalt kokku võtta, siis karjäärimuutuste juhtimiseks on olulised on nii hoiakud kui ka oskused, kuidas kujundada enda tööelu ning kavandada karjääriarengut. Teisalt kohanemisvõime, et tulla toime muudatuste, tagasilöökide ja  ebamäärasusega ning märgata  võimalusi karjääriteel. Karjäärimuutused leiavad aset nii organisatsiooni siseselt kui ka suuremate karjääripööretena, mis toovad kaasa muudatusi näiteks tegevusvaldkonna, uute oskuste, suhtevõrgustiku, aga ka tööalase identiteedi tasandil.

Mis viib karjäärimuutusteni? 

Üldistatult võib öelda, et karjäärimuutus on sisemistest või välistest põhjustest tulenev. Näiteks on enda soovid ja ootused tööelule muutunud, tehtud on põnev pakkumine, käes on ülemineku etapp elus (nt. peale lastega kodus olemist tööellu naasmine),  töökaotus, toimunud on suuremad muudatused tööl (nt. palgakärped, struktuurimuudatused) või on praegusel tööl arenguvõimalused ammendunud. 

Hiljutine CV-Online küsitlus peegeldab hetkeolukorda tervisekriisi taustal ehk millistel põhjustel tööturul ringi vaadatakse (mis osas inimestel muutuse soov). Näiteks toodi välja: vähenenud palk (41% vastanutest), ebakindlus töökoha püsimise osas (36%), aga ka motivatsiooni puudumine ja tööstress (37%). 

Muutlik tööelu ja sellega kaasnevad karjäärimuutused pole võõras teema ka organisatsioonide poolt vaadatunaDeloitte'i 2021.a. inimkapitali uuringus tõid 72% juhtidest esile ühe kõige olulisema tegurina, mis nende organisatsioonil tulevikus ees seisvate väljakutsetega aitab toime tulla, oma töötajate kohanemisvõime, valmisoleku uusi oskusi omandada ja liikuda uude tööalasesse rolli.

Juba Deloitte'i eelmise aasta raporti üks järeldusi oli, et tööelus muutustega valmisolekuks peavad panustama nii organisatsioonid (nt. väljaõppe, täiendõppe, karjääriarengu toetamine) kui ka inimesed ise aktiivsete ja ennastjuhtivate õppijatena. Arvestades praegust pingelist aega, kus palju energiat läheb erinevate töö- ja/või eraeluliste väljakutsetega tegelemisele, on seda olulisem teadvustada erinevaid õppimise ja enda arendamise viise, mis sobituksid paremini igapäevaste tegevustega. 

Mida mõista karjäärimuutuse all?

Karjäärimuutus ei tähenda alati kannapööret karjääris, kuid inimese tööelu vaates on tegemist siiski ühes või mitmes aspektis märkimisväärse muutusega.

Näiteks kui liigutakse organisatsioonis uude tööalasesse rolli (nt. spetsialistist juhiks, klienditööst analüütikuks), kus muutuvad oluliselt nii töö sisu, milliseid oskuseid rakendatakse kui ka arengueesmärgid.

Organisatsioonisseseid karjäärimuutusi
saab toetada töötajaga tema arengusoove, huvisid ja karjäärisihte arutades, sobitades neid olemasolevate võimalustega (nt. uue juhi mentorprogramm, praktika teises tiimis). Või luues uusi rolle töötaja potentsiaali ja organisatsiooni vajadusi silmas pidades, mis on eriti aktuaalne tänasel päeval, kui paljud ettevõtted enda tegevusi ümber kujundavad. 

Nii kujundatakse ühtlasi ühiselt tuleviku töid, ühendades erinevaid oskusi ja valdkondi ühe inimese mitmekülgsesse töörolli. Siit sünnivad ka isikupärased ametinimetused, millest paljud ka laiemasse kasutusse lähevad (nt. veebipolitseinik). 

Võtmesõnadeks on organisatsioonisisese karjäärimuutuse toetamisel märkamine ja suhtlus. Näiteks kui inimene ise tajub või juht tagasisidestab, et "lagi" on praeguses rollis käes, tulekul on uued projektid uute võimalustega (ja väljaõppega) või töö on hetkeolukorras "pausil" ja vajadus on üle vaadata nii töökoormus kui ka sisu.

Kui ulatuslik karjäärimuutus?

Sagedamini peetakse silmas karjäärimuutusest rääkides olukorda, kui inimesel ees seisab suurem muutus:
  • teise töökohta (nt. sarnane töö, teine organisatsioon);
  • teise valdkonda (nt. turismist kinnisvarasse);
  • teist tüüpi organisatsiooni (nt. haridusasutusest startup'i);
  • uuele erialale ja ametisse (nt. raamatupidajast hooldusõeks);
  • teisel viisil tööeluks (nt. palgatöötajast ettevõtjaks).
  • karjääripaus (nt. aeg maha tööelus enda soovil või asjaolude sunnil).
Sealjuures võivad muutused olla mitmes aspektis korraga ning erineval moel tööelu jooksul. Suurema karjäärimuutuse puhul on sageli vaja ka aega, et jõuaks muutusi settida ja edasisi samme kavandada, sh kaardistada enda arenguvajadused, kuidas sujuvamalt uude rolli või teisele alale liikuda.  Siin saavad lisaks eneseanalüüsile abiks olla arenguvestlused (ka lahkumisvestlused), tagasiside töökaaslastelt ning lähedastelt või karjäärinõustaja, coach'i tugi.

Mida erisuguste karjäärimuutuste puhul silmas pidada? 

Mida ulatuslikum muutus, seda rohkemaid karjääriarengu tahke ja muid eluvaldkondi see võib puudutada. Uut tööalast rolli kaaludes saab näiteks keskenduda oskustele, milliseid saab ülekanda, mida ja mil moel oleks vajalik juurde omandada.

Kui näiteks on karjäärimuutused välistel põhjustel, siis tekivad sageli küsimused eesmärgi tasandil ehk mida üldse soovin tööelu edasi teha. Sellisel juhul oleks hea laiemalt läbi mõelda, millised võiksid olla edasised karjäärisihid ja kaardistada erinevaid võimalusi, mida edasi uurida.

Kui tehakse suurem karjäärimuutus, näiteks teisele elualale või kui kombineeritakse enda väga erinevaid tööalaseid rolle, siis tulevad fookusesse ka identiteedi tasandi teemad - kellena ennast täna ja tulevikus määratleda, milline on minu uus tööalane mina?

Karjäärimuutustega kohanemiseks ja valmisolekuks tulevasteks muutusteks on hea silmas pidada neid erinevaid aspekte, et teadlikumalt enda karjääriarengut kavandada. 

Mis on karjääri kohanemisvõime ja kuidas seda arendada?

Karjääri kohanemisvõime (Savickas, 2012) on inimese valmisolek ja suutlikkus kohaneda tänaste ja tulevaste tööalaste rollidega, ettetulevate muutuste ja väljakutsetega karjääriteel. See tähendab mõtlemist enda tulevikuplaanidele ja vajadusel nende kohandamist, teadlikku tegutsemist ja võimaluste märkamist karjäärisihtide elluviimiseks.    

Karjääri kohanemisvõime kui teatud psühholoogilise ressursi olemasolu on uuringutes seostatud suutlikkusega olenemata olukorrast kogeda rahulolu tööeluga ning optimistlikuma hoiakuga enda tuleviku osas. Samuti on seostatud suurema enesetõhususega ehk tajutud kindlustundega, et tullakse toime erisuguste karjäärimuutustega ja suudetakse neid juhtida.

Välja on toodud karjääri kohanemisvõime komponendid, mida hea silmas pidada:
  • Mõtlemine ja valmistumine tulevikuks (concern)
    Kas mõtlen enda tulevikule, karjääriarengu võimalustele ja eesmärkidele?
    Kas mul on ettekujutusi enda võimalikest ja soovitud tulevikupiltidest?
    Kas teen plaane, kuidas enda karjäärisihtide suunas liikuda?

  • Kontroll - pingutus ja järjepidevus tööelus (control)
    Kas vaatan oma tulevikule optimistliku pilguga? 
    Kas tunnetan vastutust enda tegevuste ja valikute eest?
    Kas langetan otsuseid kooskõlas enda põhimõtetega?
  • Uudishimu - huvi avastada erinevaid võimalusi (curiosity)
    Kas otsin võimalusi, kuidas ennast arendada?
    Kas uurin infot juurde enda küsimuste või valikute kohta, enne kui otsuseid teen?
    Kas märkan erinevaid viise, kuidas tegutseda? 
  • Kindlustunne - suutlikkus eesmärke ellu viia takistusi ületada (confidence)
    Kas teen oma tööd parimal moel, rakendades enda teadmisi ja potentsiaali?
    Kas omandan uusi oskusi ja teadmisi?
    Kas suudan lahendada ettetulevaid probleeme ja ületada takistusi?


Kui uuriti edukalt karjäärimuutusi läbi teinud inimeste näitel, mis nende karjääri kohanemisvõimet toetas, siis tõusis esile suutlikkus vastavalt vajadusele kasutada erinevaid õppimise ja enda arendamise viise, et uues tööalase rollis või valdkonnas hakkama saada. Näiteks töö käigus kogenumatelt kolleegidelt näpunäiteid ja tagasisidet küsides, iseseisvalt infot juurde otsides, võimaluste avanedes täiend- ja ümberõppes osaledes. 

Sealjuures oli oluline enda õpikogemuse mõtestamine - mida erinevatest kogemustest saadi, milliseid oskusi ja teadmisi üles nopiti.

Kuidas eri viisil töö käigus õppimine arendab karjääri kohanemisvõimet:

  • Õppimine tegevuse käigus: töö, mis nõuab pingutust, on väljakutseid esitav.
    Keeruliste ülesannetega hakkama saamine, selle käigus uute oskuste omandamine suurendab enesekindlust. Samuti tajutud kontrolli ja positiivset hoiakut, et ka tulevikus pingutust ja uutmoodi tegevusi ette võttes on võimalik neid teostada.
  • Teadmiste baasi täiendamine või uue oskusteabe omandamine.
    Koolitused, veebiseminarid, erialaõpingud, juhendatud praktika jmt toetavad lisaks teadmiste ja oskuste arendamisele ka enesekindlust, enda tulevikuplaanidele mõtlemist ning uudishimu, avardades vaadet arenguvõimalusteks. 
  • Õppimine töiste suhtluste kaudu, nt. tööalased vestlused kolleegide, koostööpartnerite või klientidega, mentorlus, juhendamine jt.
    Arendavad, inspireerivad vestlused aitavad kaasa uudishimu ehk huvi tekitamises, et avastada tööga seotud teemasid, võimalusi ja seada karjääriarengu sihte.
  • Enda kogemuste analüüs, eneseteadlikkuse tõstmiseks, millised on tugevused ja potentsiaal, mis pakub huvi, millised on arengukohad. Toetavad näiteks kontrolli, kindlustunnet ja uudishimu.
Üks esile toodud toimivi karjääri kohanemisvõimet toetav õppimise viis, mida tihti sellisena ei teadvustata, on üksteiselt ja ühiselt õppimine töö käigus (peer learning). Näiteks töökaaslastega või sama ala inimestega vastastikku kogemuste ja teadmiste jagamine, ühiselt probleemide lahendamine. 

Organisatsioonid saavad soodustada sellisteks ühisteks üksteiselt õppimise võimaluste loomist, näiteks töötajatele selleks kalendris eraldi aega planeerides ja sisu osas initsiatiivi töötajate kätte andes. Samuti töökohtades n.ö õpipesadeks kohtade loomist või sellel eesmärgil ruumide kasutamist (lisaks kööginurgale:)). Sarnaseid õpi- ja kogemusteringe saab korraldada virtuaalselt.
 


Igaühel on erinev valmisolek ja lähtepunktid karjäärimuutustega kohanemiseks.

Vaadates tööelu vaatepunktist, siis osadel inimestel on töö iseloomust või valdkonna kiirest arengust tulenevalt sagedased muutused ette aimatavad. See tähendab ka pidevalt töö käigus uute oskuste ja teadmiste omandamist. Muutused ja professionaalne areng on normaalsus.

Kui on eelnevas tööelus karjäärimuutuse kogemusi, siis saab 
osaliselt üle kanda strateegiaid, mis on varasemal sarnases olukorras toetanud. Näiteks uurida rohkem võimaluste kohta,  rääkida inimestega, kes selles rollis või eluala juba tegutsevad.

Samas on neid, kelle 
senine tööelu kulgenud pigem loomulikku rada pidi, nüüd seistakse silmitsi (ootamatute) valikute või muutustega. Nii tuleb mõtestada uuesti enda sihid ja ootused tööelule ning üle vaadata oskuste pagas, mida saab kaasa võtta, üle kanda ning mida on juurde vaja. Ühtlasi lihvitakse nii enda karjääri kohanemivõimet tulevikus ette tulevateks karjäärimuutusteks.

Mida saad sina teha, et enda karjääri kohanemisvõimet arendada ja olla paremini valmis muutusteks tööelus? 

Loe lähemalt, kuidas saan karjäärinõustajana sind toetada.

Fotod: pexels.com

Lisa kommentaar

Email again: