Alati ei pea see tähendama koolitusel osalemist või kooli õppima asumist, kuigi ka siin on tänapäeval väga erinevaid ja paindlikke õppimise vorme (nt iseseisvalt läbitavad e-kursused, koolitusampsud veebiseminaride või töötubadena, väljaõppe- ja arenguprogrammid, ülikoolide mikrokraadid jt), mis võimaldavad järk-järgult oskusi ja teadmisi arendada, neid tööalaselt vajalikuks tervikuks siduda.

Nii võivad märkamata või kasutamata jääda aga muud enese- ja professionaalse arengu võimalused, mis näiteks:

• pakuvad samuti eri moel väärtuslikke kogemusi ja oskusi (sh mida saab ka CV-s või enda profiilis välja tuua);
• loovad juurde selgust ja lisavad enesekindlust, millised on sinu tugevused, mida sa (veel) suudad teha, milles oled (tegelikult) hea;
• aitavad luua vundamenti ja liikuda seatud sihtide suunas;
  
• avardavad võimaluste vaatevälja ehk mida saaksid veel (edasi) arendada, kus ja kuidas ennast rakendada.
  

Kohtan oma töös karjäärinõustajana sageli justkui sisse juurdunud eeldust, et uude tööalasesse rolli või teise valdkonda liikudes on vaja enne läbida põhjalik väljaõpe või minna eriala õppima. Mis omakorda võib tunduda liiga suure ampsuna või keeruline teostada (sh ajaliselt, pere, rahaliste või asukoha tõttu, ebakindlus hakkama saamise osas). 

Kuigi kõik oleneb nii valdkonnast, kust kuhu liigutakse, millised on antud tööks vajalikud nõudmised ning inimese enda oskuste ja kogemuste pagas lähtekohana, siis tihtipeale inimesed ei teadvusta, et neil:

• juba on nii mõndagi ülekantavate oskustena olemas (sh suutlikkus õppida uusi asju, leida lahendusi ettetulevatele probleemidele, kohaneda muutustega jt);
• neid on saadud erisuguste tegevuste, õpi- ja elukogemuste kaudu, mida tasub nii iseenda jaoks väärtustada kui ka julgemalt esile tuua tööelu vaates (sh koos juhiga karjääri ja arenguvõimalusi kaardistades või tööle kandideerides).

Millised on erinevad viisid ennast arendada? 

Siit 10 erisugust moodust, kuidas lisaks koolitustele, arenguprogrammidele ja tasemeõppele saab ennast arendada. Seda nii tööelus vajalikke oskuste ja teadmiste jaoks kui ka enda huvialade, huvipakkuvate valdkondadega ja teemadega seoses või laiemalt enesearengu eesmärgil.

Sealjuures teha seda teadliku enese arendajana (ingl. k. intentional learning) ehk kus sinu jaoks iga vestlus, loetud artikkel või tööalane väljakutse võib olla võimalus õppimiseks ja arenemiseks. 

1. Tegevuse käigus õppimine - praktilise tegevuse käigus, seniseid teadmisi rakendades, erinevaid lähenemisi ja tööriistu läbi proovides ning mitmesuguseid probleeme lahendades oleme rohkem või vähem intensiivses arengutsoonis. Pidevalt muutuvas töömaailmas on see üks levinumaid viise, kuidas enda tööalaseid oskusi vormis hoida.

Seda toetab ka teistelt saadud konstruktiivne tagasiside, samuti nii enda saavutustest kui ka ebaõnnestumistest õppimine - mis toimis, mida tegin hästi ning mida teeksin teinekord teisiti. 

2. Teistelt nõu küsimine ja kogemuste vahetamine -  tekkinud küsimuste ja kogemuste jagamised töökaaslastega või tuttavatega, nõu küsimine ja arutelud erialastes või huvipõhistes veebigruppides, üritustel kohvipauside jutud, mastermind grupid sarnaste arengusoovidega inimestega - mitu pead on ikka mitu pead pole niisama ütlemine.

Kaasa mõtlema kutsumine erinevate vaatenurkade,  ideede või lahenduste loomiseks, teiste kogemustest ja teadmistest õppimine, toetuse saamine isiklike või tööalaste väljakutsete lahendamiseks on edasiviiv ja arendav strateegia. Julge abi küsida, alati ei pea üksi pusima!

3. Iseseisvalt info- ja lahenduste otsimine veebist ja tehisarult - guuglelda, vaata videoõpetusi või küsi ChatGPT-lt on üsna levinud ise õppimise viisid, kuidas paljudele tekkinud küsimustele vastuseid otsitakse, uue programmi või töövahendi kasutusele võtmiseks, uurimist või lahendamist vajavatele probleemidele lähenetakse. Rääkimata levinud "kuidas ise teha" (DIY) videote abiga oskuste arendamine ehk mida aga välja suudad mõelda valmis meisterdamine või loomine.

Ühtlasi arendatakse lisaks iseseisvalt õppimise, probleemide lahendamise ja info analüüsimise oskustele ka (eeldatavalt) kriitilist mõtlemist, sihikindlust ning digioskuseid.

4. Lugemine, videod, taskuhäälingud - erialakirjandus, blogipostitused, hariva sisuga videod ja taskuhäälingud, uudiskirjad - põnevat lugemist, kuulamist ja vaatamist on rohkem kui selleks ööpäevas aega.  Eesmärk võib olla näiteks enese harimine huvipakkuvate teemade osas, oma valdkonna värskete arengutega kursis olemine, saada inspiratsiooni ja ideid ellu viimiseks, laiendada silmaringi.

Infovoogudes surfates võib samas fookuse hoidmine ja süvenemine uute seoste tekitamiseks olla paras väljakutse, et endale vajalikke teadmisi, taipamisi ja näpunäiteid kinnistada ning kasutusele võtta. Üks võte on jagada saadud teadmiste terasid ka teistega, näiteks vestlustes, sotsiaalmeedias jagades, video või blogi sisu luues, esinedes.

5. Töögrupid, koostöövõrgustikud, seltsid, klubid - erinevad erialased töögrupid ja koostööprojektid pakuvad arendavat tiimitööd, ühiselt loodud lahendusi ja ideid ning uut teadmist. Tuues sageli kokku erineva tausta ja kogemustega inimesed toimib see ka kui omal moel arengut toetav keskkond.

Huvipõhised ja hobidega seotud tegevused pakuvad nii sisukat ja meeldivat ühistegevust, suhtlemist vastava kogukonnaga kui ka selle käigus enda huvialaga seotud teadmiste ja oskuste arendamist, olgu see siis arvutimängud või mälumängu klubi. 


6. Vabatahtlik töö - osaledes vabatahtlikuna ettevõtmistes, ühingutes, projektides või üritustel, mille eesmärk ja missioon sulle korda lähevad, saad luua endale mitmekülgseid arengukogemusi või lihtsalt teha midagi teistsugust, mis uusi arengusuundi võib mängu tuua; panna ennast proovile erinevates rollides, mida näiteks tööellu hiljem üle kanda. Või vastupidi, panustada enda erialaste oskustega hea eesmärgi nimel ühiskonda või edendada enda valdkonda.

Samuti on vabatahtlikuna tegutsemine hea võimalus tutvuda sarnaste huvidega inimestega erinevatest eluvaldkondadest, laiendada enda silmaringi, midagi kasulikku ära teha ja saada sellest hea tunne kaasa.

7. Praktika, õppereis - tänapäeval on mitmesuguseid praktikaprogramme ja võimalusi ka neile, kes näiteks tööelus uut suunda rihivad. Praktika võib olla erineval eesmärgil, lisaks oskuste ja kogemuste omandamisele näiteks ka selleks, et saada sissevaade huvipakkuvasse valdkonda, ettekujutust soovitud tööalasest rollist või organisatsioonist, aga ka uude valdkonda sisenemisel nö jala ukse vahele saamiseks. Ka praktika puhul on oluline ja väärtuslik arengut toetav tagasiside juhendajalt.

Erinevaid välispraktika võimalusi, erialaseid õppereise spetsialistidele on võimalik taotleda vastavatest programmidest või neid ise organisatsioonina korraldada, mille boonuseks on ka võrgustiku arendamine.

8. Juhi tagasiside, koostöö mentori või coachiga - enda arenguteekonnal on hetki, kus eneseanalüüsist või iseõppimisest üks ei piisa, kuskil tuleb sein ette või juhe jookseb kokku. Juhi regulaarne tagasiside saab aidata enda tööalast arengut ja tugevusi märgata, mentor olla kaasa mõtlejaks ja keegi, kelle poole nõu ja toe saamiseks saad pöörduda.
Karjäärinõustaja ja coach saab aidata selgust luua, millised on sinu vajadused, ressursid ja arengusoovid laiemalt ning mida vajad selleks, et seatud sihtide suunas liikuda.

9. Teiste juhendamine, koolitamine, mentorlus - teistele selgitamine, enda teadmiste ja kogemuste süstematiseerimine, mõtestamine, juurde uurimine ja edasi andmine on teatavasti üks tõhusamaid viise iseendale teema või protsess põhjalikult selgeks teha.
Mentoriks või juhendajaks olemine võib kujuneda nii professionaalse kui ka isikliku arengu plaanis mitmekülgselt arendavaks ja inspireerivaks kogemuseks.

10. Eneserefleksioon - kui mitte päris igapäevaselt endalt õhtul küsides, mida ma täna õppisin, mida päevast kaasa võtan, siis hea on ikkagi perioodiliselt (nt korra nädalas, kuus jne) korra enda erisuguseid õpikogemusi mõtestada, et märgata enda lihvitud oskusi, uusi teadmisi, arengut ja edasiliikumist - seda ka väiksemate arengusammude osas.

Nagu on kokkuvõtvalt öelnud John Dewey, hariduse ja psühholoogia valdkonna klassik - me ei õpi kogemusest, vaid kogemuse üle reflekteerides.


Mõned küsimused sulle eneseanalüüsiks ja enda arengu kavandamiseks:

• Millised on olnud sinu viimatised enda huvist või tööalasest vajadusest tulenenud väärtuslikud arengukogemused? 
• Mida oled kaasa saanud ja kaasa võtnud nendest arengukogemustest? Milliseid  arusaamasid ja lähenemisi on need kujundanud, milliseid oskusi oled saanud lihvida, mida juurde õppida, mida praktikas rakendada?
• Kui mõtled enda arenguvajadustele ja soovidele, siis milles tahaksid ennekõike aasta pärast olla teadlikum, targem, oskuslikum, kompetentsem, enesekindlam või lihtsalt väärtusliku kogemuse võrra rikkam?
• Millised on need hetkel sulle sobivamad ja sinu sihte toetavad enda arendamise viisid, mida isiklikuks algavaks "õppeaastaks" ette võtad?

Soovin sulle sisukat ja põnevat arenguteekonna jätku!

Vaata lähemalt, kuidas saan karjäärinõustajana sind või sinu organisatsiooni inimeste arenguteekonda toetada!