Kas juhus saab olla teadlik karjääriplaneerimise osa?

Blogi

Kommenteeri
Milline roll on juhusel meie karjääris?

Kui paljud meist töötavad täna erialal, mida kunagi õppisime? Millised juhuslikud kohtumised või ootamatud võimalused on toonud sind tänaste karjäärivalikute juurde?  Vaadates tagasi oma karjääriteele, tuuakse sageli enda lugudes välja näiliselt juhuslikud sündmused, mis viisid inimese edasi soovitud või ootamatus suunas.  

Kui inimestelt uuriti, kuivõrd on soodne juhus mõjutanud nende karjääri, siis kaks kolmandikku küsitletutest tõi välja, et juhusel on olnud oluline roll nende karjääri kujunemisel (Betsworth & Hansen, 1996).

Kui juhuslikkus on niivõrd tähtis element karjäärivalikute valemis, siis kuidas ise teadlikumalt juhusega arvestada, planeerides iseenda karjääri?

John D. Krumboltz ja planeeritud juhuslikkus karjääriplaneerimises

Stanfordi ülikooli professor ja mõjukate karjäärinõustamise teooriate autor  John D. Krumboltz leiab, et juhust saab ja peab arvesse võtma. Ta toob välja, et selguse puudumine ja kõhklused on loomulik osa karjääritee kujunemisest, mitte „viga“, millele tuleb kiiremas korras lahendus leida.

Endale rahulduspakkuva karjääri kujundamine on protsess, mis teatud eluetappidel vajab teadlikumat toimetamist. Kui sihtide määratlemine on keeruline, siis tasub võtta teistsugune vaatenurk. Mõtle üldisemalt, mis suunas ja milliste ootustega võiks tegutsema asuda. Tuleb osata märgata ja kinni haarata juhustest kui arenguvõimalustest, mis pakuvad kogemusi soovitud suunas liikumiseks. Just juhus võib olla see, mis loob selguse karjäärivalikutes.

Krumboltz nimetab oma lähenemist, kus juhus on väärtusliku elemendina karjääriotsustesse sisse toodud, planeeritud juhuslikkuseks (planned happenstance)(Mitchell, Levine & Krumboltz, 1999). Oma tuleviku karjäärilugu kujundades ei tähenda juhus sellises käsitluses ilmutusliku sündmuse ootamist, vaid justkui teatud otsinguparameetrite sisse lülitamist, millega väärtuslikke ettetulevaid juhuseid elusündmuste voos ära tunda.

Karjääri “otsinguparameetrite” valimine

Enne võimaluste kaardistamist tasub siiski võtta hetk ja läbi mõelda enda jaoks olulised pidepunktid. Näiteks küsida endalt või arutada läbi karjäärinõustajaga:

  • Mida ootan oma tööelult?
  • Mis mind tegelikult huvitab ja hästi välja tuleb?
  • Milliseid oskusi juurde vajaksin?
Seejärel häälestada ennast vastaval kursil avastusretkele, olles samas tähelepanelik ka esmase horisondi tagant välja ilmuvatele oodatud ja ootamatutele võimalustele. Krumboltz rõhutab, et oluline on võtta avatud hoiak ja teadlikult tegutseda selguse loomiseks. Just nii suurendad tõenäosust sobivate juhuste tekkimiseks.

Kuidas juhused võivad aidata teeotsa leida.

Oletame, et soov on teha muudatus oma karjääris, aga puudub selgus, mil moel või millises valdkonnas endale uus tööalane rakendus leida.

Planeeritud juhuslikkuse lähenemise võtmes tähendaks see erinevate tegevuste kaudu uurimist ja katsetamist (võimaluste loomine), et läbi proovida mõttes mõlkunud plaane või hoopis avastada enda jaoks uusi arengusuundi (planeeritud ja juhuslikud sündmused).

Kuidas see välja näeks?

  • Näiteks osaleda mõnel huvipakkuval koolitusel või seminaril,
  • rääkida erinevatel elualadel tegutsevate tuttavatega nende töövaldkonnast,
  • vaadata silmaringi laiendavaid TED kõnesid või
  • proovida ennast erinevates rollides vabatahtliku töö kaudu.

Sisuliselt justkui teadlik tee sillutamine, sobitades uusi teadmisi või ettetulevaid võimalusi enda karjäärirajaga. Krumboltz rõhutab avastusliku tegutsemise tähtsust karjäärivalikute selginemisel, ehk parafraseerides tuntud vanasõna: magavale karjääriplaneerijale sobiv juhus suhu ei jookse.

Loe täismahus lugu edasi siit
Blogipostitus avaldatud Persoonibrändi Agentuuri blogis, 5.juulil 2018.a.

Lisa kommentaar

Email again: