Kui peamine takistusrada on sinu peas. I osa

Blogi

Kommenteeri
Sa näed, et midagi on vaja muuta või teisiti teha, et tööelust rohkem rõõmu tunda, kuid sa ei ole suutnud selleks samme astuda. Sa tunned, et oled enda mõtetega kinni jooksnud või tammud paigal, samas ei oska või pole kindel, kuidas ja kuhu edasi. Sa arvad, et sa pole piisavalt hea, sa ei saa hakkama või et teistsugune tööelu polegi sinu jaoks mõeldav?
Sageli seame iseendale oma uskumuste ja mõttemustritega olulisi takistusi, mis ahendavad meie vaatevälja, milliseid karjääriarengu võimalusi märkame ning mis hoiavad meid tagasi soovitud muutusi ja sihte ellu viimast.

Kindlasti pole kõik ainult "meie peades ja mõtlemises kinni", vaid karjääriotsuste tegemisel tuleb silmas pidada, kaardistada ja katsetada ka olemasolevaid või tõenäolisi võimalusi. Näiteks uurida erinevaid arenguvõimalusi enda praeguses töökohas, küsida ideid ja soovitusi oma võrgustiku kaudu. Väärtusliku kõrvalpilgu saamiseks paluda tagasisidet enda tugevustele kolleegidelt ja sõpradelt, kandideerimisel enda tööalasele profiilile värbajalt või saada uusi vaatenurki karjäärinõustajaga koos läbi arutades.
Järgnevalt toon välja mõned mõttemustrid ja tajuvead (cognitive biases), mis tööelus sihte seades sagedamini esile kerkivad, sisemisi heitlusi põhjustavad ja meie karjäärialaseid otsuseid võivad mõjutavad. Rubriigist hea teada, enda puhul tähele panna ja mida sedalaadi kognitiivsete takistusradadega pihta hakata (jätkub järgmises blogipostituses). 


Kas kõik on nii nagu ma arvan?

Iva on selles, et me ei ole enda mõtlemises ja otsuste tegemisel ratsionaalsed, millele juhtisid tähelepanu 1970ndatel ajakirjas Science ilmunud artiklis Daniel Kahneman (tuntud ka raamatu "Kiire ja aeglane mõtlemine" autorina) ja Amos Tversky.

Meid mõjutavad teatud moonutused enda ja maailma tajumisel ning mõtestamisel, mis ühelt poolt aitavad meil igapäevases elus hõlpsamalt infot ja otsuseid vastu võtta (heuristikud ehk nn rusikareeglid otsustamisel). Teisalt võivad need mõttemustrid viia ekslike järeldusteni iseenda, teiste ja erinevate olukordade osas, sest piltlikult öeldes  eeldame ja hüppame kiirelt otsusteni (täidame info töötlemisel enda jaoks sobivalt lüngad või pöörame tähelepanu ainult osale infole, eirates muud).

 Tajuvea võimalikku mõju tasub silmas pidada olukordades:
  •  mis on meile olulise tähtsusega;
  • kus võime tunda ennast ebakindlal; 
  • kus mängus on tugevad emotsioonid;
  • mille osas meil võivad olla kujunenud eelhoiakud varasema kogemuse põhjal;
  • milles on palju ebamäärasust ja lõpptulemust pole ette teada.
Teisisõnu, paljud tööelu ja karjääriotsustega seotud olukorrad.

Näiteks võime enda jaoks pisendada või isegi märkamata jätta meile antud positiivset tagasisidet juhiga vesteldes või töövestluse situatsioonis. Samal ajal olla teritatud tähelepanuga konstruktiivse kriitika või enda soorituse osas ja nii jäävad meelde pigem need osad vestlusest, mis enda arvates nii hästi ei läinud või meie arvatavatele puudustele kinnitust pakuvad.

Selline kinnituseelarvamus (confirmation bias) - märgata ja eelistada valikuliselt infot, mis sobitud ja toetab seniseid väljakujunenud arvamusi ja uskumusi (sh iseenda kohta), võib aga mõjutada meie enesekindlust ja enesehinnangut.

Samuti võib see tekitada meie jaoks isetäituvaid ennustusi, sest tõlgendame olukordi eeldatavaid tagajärgi silmas pidades ning jätame mõne võimalusi loova sammu sellega tegemata ("Alati läheb minuga nii". "Ma ei saanud sellega jälle hakkama". "Niikuinii ei pakuta mulle seda võimalust").

Veel mõned tajuvead, mis võivad mõjutada meie karjääriotsuseid.
  • Kalduvus eelistada, et asjad jääksid nii nagu nad on (status quo bias), mille tõttu ei olda eri põhjustel valmis tegema samme muutustega kaasas käimiseks.
    Näiteks ei soovita osa saada pakutavatest arenguvõimalustest tööl või teha teistsuguseid tööülesandeid, mis nö mugavustsoonist välja viiksid, samas tulevikuvaates kasuks tuleksid, oskuste- ja kogemustepagasit mitmekesisemaks kujundaks.
    Taustaks võib olla ka kartus ebaõnnestumise ees. 

    Suurema tööelu muutuse korral (nt. töökaotus) on võib see olla osa muutustega kohanemise protsessist, kus soov oleks pigem jätkata vanaviisi (aga pole võimalik) ning nii püütakse leida võimalikult senisele sarnane väljund tööelus. Samas piiritledes sellega enda tegelikke võimalusi, jättes avastamata uusi karjääriteid.

  • Kalduvus eelistada seda varianti, millesse juba on palju aega, energiat ja muid ressursse panustatud (sunk cost fallacy)
    Näiteks olles õppinud, töötanud ja arendanud ennast heaks ja tunnustatud spetsialistiks ühes valdkonnas või pikalt töötanud ühes organisatsioonis, ei suudeta ammu soovitud muutust tööelus ette võtta, kuigi ammu on tunne, et enam üldse ei jaksa või enam suuda. Sest oled ju pingutanud ja pühendanud nii palju aega ja ennast sellesse. Mis omakorda võib viia läbipõlemiseni või "lõksus olemise" tundeni ja tekitada veel rohkem segadust, mida üldse tööelus edasi teha tahaks.

    Sarnane efekt võib olla ettevõtluses, kui on pikalt investeeritud aega ja ressurssemõne äriidee või projekti elluviimisesse, millest ei raatsita loobuda isegi kui sellega jätkamine enam ammu mõistlik pole. 

  • Kalduvus otsida aina uut infot juurde, kuigi see otsustamise jaoks enam midagi juurde ei anna, vaid pigem takistab edasi tegutstemast (information bias). 
    Näiteks karjäärivalikute tegemisel või tööelus uut suunda otsides koguda üha rohkem infot erinevate võimaluste kohta, küsides kõigilt nõu ja soovitusi ning kuhjates ennast üle laialivalguva infovooga, kust ikkagi lõpuks keeruline siht üles leida

    Uuringud näitavad, et rohkem infot ei ole tingimata parem ning ka oluliste otsuste tegemisel on mõistlik piirduda ehk keskenduda teatud hulga valikutele. Nende seast saab välja sõeluda hetkel parima teadmise põhjal ja kõike olulisemat arvesse võttes enda jaoks sobivama valiku. Kõike lõpuni ei olegi võimalik välja uurida ja ette teada, sest paljude muutujatega karjääriteekonnal saavad asjad selgemaks ning suunad paremini rihituks alles nö töö käigus, näiteks avastuslikult tegutsedes.

  • Kalduvus jääda kinni ühte varianti, sest see tundub ainuõige või nii on enda jaoks ühel hetkel nii ära otsustatud, tekib justkui tunnelvaade karjäärivalikute osas (tunnel vision). Näiteks soovitakse kandideerida ainult ühele kui ainuvõimalikuna tunduvale erialale, otsitakse tööd ühe eelistatud organisatsiooni juurde või ainult kindlale ametipositsioonile, pannakse suuri emotsionaalseid panuseid ühele tööpakkumisele, mis just "see õige" tundub.

    Sellega luuakse endale kõrgeid ootusi ja kogetakse pettumust, kui kõik ei lähe soovitud moel. Samal ajal võib jääda märkamata mõni sarnane või muu põnev võimalus, sest erinevalt liiga laiast valikute ringist on siin sõõr tõmmatud liiga kitsaks. Hoides fookust soovitud karjäärisihtidel on siinkohal oluline ka paindlikkus ning mõelda ka mõnele alternatiivsele tulevikuvisioonile, mis edasi viiks. 


Mida ette võtta?

  • Teadvusta endale, milliseid uskumusi ja eelhoiakuid olukorraga seoses märkad. Näiteks tee nimekiri, mis võib sind selle teemaga seoses mõjutada - millised ootused, kartused või teiste poolt tajutud surve võib siin mängus olla?
    Millele pöörad ehk liiga palju tähelepanu ja mis võib jääda kahe silma vahele?  Mis on kõige hullem, mis saab tulevikku vaatavalt juhtuda siis, kui sa mõnda olulist otsust hetkel ei tee (ehk kui asjast jätkuvad vanamoodi)?
  • Otsi näiteid ja fakte, mis tõestaksid vastupidist sinu veendumustele või senistele teadmistele. Näiteks vaata tagasi enda kogemustele - kas sul on läinud varasemalt ka teisiti, paremini sarnases olukorras?  Mis on saanud siis kui oled öelnud "jah" mõnele töisele väljakutsele, mille osas eelnevalt kõhklesid? 
  • Räägi teistega ja palu neil välja tuua erinevaid vaatenurki selles küsimuses.
    Näiteks millised tugevused ja õnnestumised on neile sinu puhul silma jäänud?
    Millised on nende kogemused ja arvamused, omades rohkem teadmisi ja kokkupuuteid neis asjus?
    Põrgata enda mõtteid, kõhklusi ja unistusi teistega ning proovi neid teistele (ja endale) põhjendada, nii saad väärtuslikke peegeldusi ja taipamisi  ("Ah niipidi saab ka asjale vaadata!"; "Selle peale ma ei mõelnudki!")
  • Ole avatud ja uudishimulik erinevatele lähenemistele, uutele teadmistele ja kogemustele, mis avardaksid sinu maailmapilti ja aitaksid märgata sinu uskumusi ja hoiakuid, neid vajadusel kahtluse alla seades. Näiteks kui vaataksid olukorrale või iseenda tegevusele läbi teise inimese "prillide", kuidas asjad siis paistaksid? 
  • Avasta erinevaid võimalusi ja suundi, nii tööelus kui ka huvide, ühiskondliku tegevuse ja teiste elurollide kaudu, mis sind arendaksid, enesekindlust ja rahulolu looksid. Mis aitaksid sul märgata erinevaid tugevusi ja avastada uusi sihte.

Millised mõttemustrid sinu jaoks tuttavad ette tulid? Kas ja kuidas võib mõni neist mõjutada sinu karjääriteekonna kujundamist?

Vajad selgust ja kindlust juurde, mida ja kuidas tööelus edasi? Võta minuga ühendust! 

Järgmises blogipostituses jätkame takistusradade kaardistamist. Hoia silma peal!
#tulevikupilt

Fotod: pexels.com

Lisa kommentaar

Email again: