Põhjuseid, mis tekitavad enda tööeluga suures plaanis rahulolematust, pingeid või mingit laadi tüdimuse kogemist, on erinevaid. Kas teemaks on näiteks pigem liiga suur koormus,  samaaegselt palju erisuguseid väljakutseid, millega tuleb tegeleda nii tööl kui ka elus laiemalt?  Või on hoopis väljakutset, arengut või vaheldusrikkust tööelus liiga väheks jäänud ning tundub, et enda oskusi ja potentsiaali ei saa täna päris sobival moel rakendada?

Petturi fenomeniks (impostor phenomenon) nimetatud mõtteid ja tundeid kogevad paljud inimesed mõnel tööelu perioodil ning selle puhul on leitud otsene mõju töö tulemuslikkusele ja töötaja rahulolule. 

Kas tänastes muutuvates oludes on üldse mõtet teha karjääriplaane, kui niikuinii tuleb neis pidevalt teha korrektuure? Või pigem vaadata “õunte pealt”, mis võimalused on hetkel saadaval ja haarata kinni vähegi sobivast?

Novembris jõudis lõpusirgele "Tudengitegu 2019" konkurss, mida korraldab Eesti Karjäärinõustajate Ühing (KNÜ). Eesmärk tuua värsket karjääteadust praktikuteni. Konkursi komisjoni ja korraldustiimi liikmena oli mul suurepärane võimalus lähemalt tutvuda esitatud töödega. Siinkohal jagan mõned isiklikud nopped, mis minu kui karjäärispetsialistist praktiku jaoks sõelale jäid.