Sageli kipume tähele panema rohkem seda poolt ja neid olukordi kus midagi läks nihu, kui ei tulnud selline tulemus nagu oleks soovinud, kui kogesime keerukusi. Sealjuures võime jääda pikalt juurdlema, mis kõik oleks võinud teisiti olla või mida kõike mina valesti tegin.  

See võib omakorda suurendada ebakindlust ja kaasa tuua selle, et alahindame laiemalt enda suutlikkust ja oskusi erinevates ettetulevates olukordades - õnnestuda. 

Oma rolli mängib siin ka inimeste kalduvus ebaõnnestumise puhul omistada liialdatult põhjuseid iseenda omadustele ja suutlikkusele ning vähem silmas pidada ka olukorrast ja kontekstist tulenevaid asjaolusid (nn fundamentaalse atributsiooniviga).

Näiteks tööelu kontekstis tööle kandideerimise olukorrad, kui ei osutu valituks (või ka siis, kui üldse peale dokumentide teele saatmist tagasisidet ei saa)  - ikka jääb kripeldama ja mõte keerleb ennekõike selle üle, et mis minul puudu jäi, mis ma oleksin pidanud teisiti tegema (endale omistatud põhjused). Samas kui valikuprotsessis mängivad olulist rolli ka paljud muud, kontekstiga seotud tegurid (sh kes ja mille põhjal teeb eelvaliku kandidaatide seas, millise profiiliga on teised kandidaadid, sobitumine olemasolevasse meeskonda jmt). Korduvad kandideerimise "ebaõnnestumise" kogemused aga võivad õõnestada enesekindlust ja eneseusku, et olen enda oskuste, kogemuste ja motivatsiooniga (üleüldse) väärtuslik kandidaat. 

Kaldume märkama pigem negatiivset.

Hea on teada, et ühelt poolt on see inimestele loomuomane, meil on kalduvus tähele panna pigem negatiivseid kogemusi ja aspekte. Näiteks on kirjeldatud erisuguseid nn tajuvigasid või kognitiivseid nihked, mis meid selles mõjutavad:

• Negatiivsuse kalle (negativity bias) - kalduvus märgata ja reageerida rohkem negatiivsele informatsioonile. Mõjutab ka seda, et me mäletame ja tajume negatiivseid sündmusi tugevamini kui positiivseid (Baumeister et al, 2001). See võib viia selleni, et ka kogetud eduhetked või ka saadud positiivne tagasiside jäävad seetõttu tahaplaanile.
• Enese alahindamise kalduvus – enesekriitika tõttu võime ignoreerida oma tegelikke oskusi ja panust. Näiteks pisendades enda osa mõne idee algatamises või ettevõtmise teostamisel (tüüplauseid: "Ah, mis nüüd mina, teised tegid ka", "Mul mõned asjad ei tulnud ikka veel nii hästi välja", "Oleks tahtnud veel rohkem/ paremini teha")

Seda enam on oluline on teadlikult märgata ja mõtestada oma õnnestumisi, sealjuures millised enda tegevused, tugevused, aga ka hoiakud selle õnnestumise tagasid. Positiivsete kogemuste tähele panemist, enda panuse kui faktide omaks võtmist ja meeles pidamist tuleb seega teadlikumalt suunata ja ennast selleks harjutada.

Miks on õnnestumiste märkamine oluline?

Uuringud toovad välja, et positiivsete kogemuste teadvustamine ja analüüs suurendab inimeste enesetõhusust ja aitab toime tulla tööalaste muutustega karjääriteekonnal:

•  Enesetõhususe teooria (Bandura, 1997) järgi on varasemad õnnestumised üks olulisemaid enesetõhususe allikaid, usalduse kujundamine enda võimetesse – need annavad signaali: “Kui ma sain sellega hakkama varem, suudan ka tulevikus.”

• Positiivsete kogemuste süstemaatiline märkamine ja mõtestamine suurendab enesetõhusust, töörahulolu ja inimese kohanemisvõimet ning jätkusuutlikkust enda karjääriteekonnal (De Vos et al., 2020).

• Varasematele õnnestumistele tuginemine toetab karjäärimuutuste edukat läbimist ning vähendab tööotsingutega seotud stressi (Chong, Huang & Chang, 2021). Toetav mõtteviis ja hoiak: "Olen ka varasemalt (töö)elus raskusi ületanud, muutustest läbi tulnud. Mul on kogemusi ja teadmisi, millele saan toetuda sarnastes olukordades hakkama saamiseks."

See tähendab, et teadlik tähelepanu õnnestumistele ei ole lihtsalt “positiivne mõtlemine” – see on teaduspõhine strateegia oma tööelu ja karjääri arendamiseks.

Õnnestumised ja edukogemused kui ressurss tulevikuks.

Edukogemused, õnnestumised, varasemad positiivse tulemiga näited on meie elus kui ressurss - pöörates teadlikumalt tähelepanu ja analüüsides ka neid olukordi:

• kui mul läks hästi
• kui tulin toime pingutust nõudvas või keerulises olukorras
• kui lahendasin ette tulnud probleemi
• kui jõudsin soovitud tulemuse või sihini 

saame nendest noppida enda edukogemuste ja toiminud lähenemiste varasalve väärtuslikku ainest, millele tulevastes sarnastes ettetulevates olukordades toetuda.

Näiteks karjäärinõustamistel oleme "kaevandanud" inimese varasematest kogemustest ja tema jaoks toiminud/ toetanud lähenemistest näiteid, mida ta saaks mingis osas üle kanda ja rakendada ka enda tänastes väljakutsetes - olgu siis edasise sihi osas selguse loomisel, tööelu muutustes enda heaolu hoidmisel või hoopis tööotsingu strateegiate osas.

Küsimusi edukogemuste märkamiseks:

Mõeldes mõnele hiljutisele või viimatisele õnnestumisele, väiksemale või suuremale edu- või edenemise kogemusele (olgu siis isiklikus elus või tööalaselt):

• Mis võimaldas selle, et sul läks tookord hästi/ tuli seekord välja/ tegid edusamme/  saavutasid soovitud sihi?
• Milline oli just sinu panus sellesse?
• Millised sinu otsused, oskused, hoiakud ja sammud seda edukogemust toetasid?
• Mida võtad kaasa sellest õnnestumisest (taipamise, tunde, tegutsemisviisi) edaspidiseks?

Soovid kindlust või selgust juurde saada enda tööelu suuna osas?
Uuri lähemalt karjäärinõustamise vestluse võimaluste osas.